Kaminad, ahjud ja pliidid

SOODSALT OTSE MAALETOOJALT

Põhjused, miks valida kamin, pliit või ahi siit:

Soodsad hinnad
Suurim valik kaminaid ja pliite
Suurim valik lisavarustust
Siin pakutavad kaminad ja ahjud on parima kvaliteediga
Lihtne tellida
Kiire, mugav ja turvaline toodete kohaletoimetamine
Parimad garantiitingimused
Kaminakeskus.ee on tuntud ja usaldusväärne koht kaminate, pliitide ja ahjude ostmiseks

Küsi julgelt hinnapakkumist!

Telefon: +372 554 32 39

E-mail: kaminakeskus@gmail.com

VAATA SIIA → SOODUSPAKKUMISED

Tallinnas
Turu plats 5
Tel: +372 58812360
Kauplus avatud E-R:10-18, L:10-14
Parkimine tasuta!
Vaata asukohta kaardilt

Pärnus
Riia mnt 181
Tel.+372 554 32 39
Kauplus avatud: E-R 10-18 L-P suletud
Parkimine tasuta!
Vaata asukohta kaardilt

Viljandis
Kauba 8
Tel.+372 555 15 028 Kauplus avatud E-K:10-18 Parkimine tasuta!
Vaata asukohta kaardilt

Juhataja: Hannes Puu

Tel. +372 554 32 39

kaminakeskus@gmail.com

Hubase kamina soojus

Õiget kaminat leida pole lihtne, sest kaminate valik on väga suur. Enne kauplusesse minekut võiks ise väikese kodutöö ära teha. Tuleks endale kõigepealt selgeks teha: mille jaoks kaminat vaja on?

Mõnus, kodune kamin on tähtis, sest lisaks ilusale leegile ja sisustuselemendile, oodatakse korralikult kaminalt samuti ka sooja akumuleerumist. Kaminaprojekti tegemine on mahukas töö, sellest võtavad osa müüja, sisekujundaja, projektijuht ning kaminameister.Ka korterisse ning valmismajja on kaminat võimalik paigaldada, kuigi ka siin on mitmesuguseid asjaolusid millega tuleks arvestada.Tunduvalt kergem ja tolmuvabam on valmis kaminat või kaminasüdamiku paigaldada siis, kui on juba olemas sobivate mõõtmetega korstnalõõr, parima tulemuse annab korsten – pikkusega 4 m ning läbimõõt 200 mm.Korstna diameeter määrab paljuski ära, millist kaminat võib kasutada. Nt. lahtise tulekoldega kaminaid ei ole võimalik ehitada väikese mõõduga korstnalõõri sisse.Uuemates majades on reeglina juba arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, ehk siis korterisse on paigaldatud moodulkorsten.Samuti on vanemate korterelamute ülemiste korruste korteriomanikel võimalus paigaldada kamina tarvis roostevaba moodulkorsten. Üldiselt sobivad korterelamusse suurem osa kaminaid, ahjud aga oma koguka massi pärast aga mitte. Sellepärast sobib korterisse lisakütteallikana kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea ahju raskusele vastu.Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam.

Pange paika kamina eelarve ja otstarve.

Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida. Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale. Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.

Kamina otstarve ja maitse.

Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud.

Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.

Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:

1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad

2) valmiskaminad ehk disainkaminad

3) lahtise koldega kaminad

4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.

Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga. Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine. Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena. Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat. Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa. On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.

Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?

Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem. Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks. Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.

Soodsam soojus.

Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik. Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba. Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama. Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.

Kamina hooldus.

Külma ja märja ilmaga, istudes põleva kamina ees tugitoolis , vaadates kaminas tuld ning kuulates puude praksumist, mõtled tahtmatult – mis võiks olla veel parem? Nii, räägime kamina hooldusest ja tuleohutus eeskirjade järgimisest kamina kasutamisel. Enne kaminasse tule tegemist, eriti kui kaminat ei ole kasutatud pikka aega, kontrollige korstnalõõri seisukorda tugeva valgusega nt. taskulambiga, kas on lõõris takistusi nt. lindude pesi, välja kukkunud telliseid või on pigi ning praod korstnasse tekkinud. Märgade küttepuude põlemisel kaminas tekib korstna siselõõri kondensaat mis tekitab pigi, mis kasvab sõna-otseses mõttes nagu seen, kuivades ja paksenedes. Eemaldage korstnast pigi, mis võib olla väga häiriv ning tekitada korstna põlengut. Seetõttu kasutage kaminas ainult kuiva küttepuud. Ärge kunagi kasutage kaminas presspuidust puitlaastplaate. See puit on immutatud erinevate kemikaalidega, mis on mürgised. Kui teil on lahtine kamin siis kasutage kamina kolde ees kaitseekraani, et vältida sädemete lendumist tuppa. Samuti vajab kaminatuli palju värsket õhku, et see põleks korralikult.Kui õhku ei ole piisavalt, siis võib kamin suitsu tuppa ajada. Ärge jätke kaminas tuld kunagi järelevalveta. Veenduge, et söed hõõguvad, mitte ei pole leegiga kui sulgete ahju/kamina.Kui tühjendate kaminat/ahju tuhast, veenduge ,et tuhas ei oleks hõõguvaid süsi.Tuha välja viimiseks oleks parim kaanega metallist konteiner.Hoidke tulekustuti läheduses ja ärge lubage lastel mängida tulega. Toredaid kaminaga veedetud õhtuid! Kamin kodus on muutumas üha populaarsemaks. On nii tore vaiksel õhtul vaadata elusat tuld ja puhata raskest tööpäevast. Kaminaid on järgmist tüüpi: gaasi-, puidukaminad ja elektrikaminad. Elektrikaminaid-, erinevalt teistest kaminatest on kergem paigaldada ning kasutada.Elektrikamin ei ole ainult elegantne mööbliese, vaid ka eelsoojendi. Gaasikaminad ja puitkaminad nõuavad paigaldust ning ühendamist suitsulõõri vastavalt tuleoutus reeglitele. Lisaks korstnal ei tohiks olla rohkem kui kaks põlve/pööret ja kaldenurk horisontaaltasandi suhtes – mitte vähem kui 45 kraadi.Mida suurem nurk, seda tõhusamalt korsten toimib. Samuti on vajalik läbi mõelda, kuhu kamin paigaldada, kas eraldi kaminruumi, kontorisse või elutuppa. Materjalid, millest kaminaid ehitatakese, on väga mitmekesised.Väga populaarne on tellis, kuid samuti kaetakse kaminaid looduslike materjalidega nagu: marmor, travertiin, graniit, liivakivi, metall – raud ja teras, puit – tamm, kirss, vaher. Võimas tuli meelitab meie pilku nagu magnet ja nii me armastame kamina ees istuda ja lõõgastuda.

Ahjud mis säilitavad soojust

Ahju tellima hakates on oluline leida oma vajadustega sobivaim ahju tüüp ning õige ahju suurus. Seega, kui on vaja ahju suvilatüüpi majja, kus tuld tehakse harva, sobib paremini kerge ahi või kaminahi. Kui aga ahi on põhiküte, on oluline võimalikult pikk salvestusaeg. Ahju kaal ja suurus peavad olema vastavuses ruumide küttevajadusega. Seejuures mõjutab hoone küttevajadust muu hulgas selle soojusisolatsioon, tihedus, külmade välisseinte ja akende pindala, õhuvahetus ja muudest allikatest tulev soojus.

Ahju valikul tuleb lähtuda sellest, millisesse interjööri ahi ehitatakse, mis on ruumi otstarve ja kui suure pinna peab ahi ära kütma. Ahju valimisel ei tohi lasta ennast eksitada kilovattidel, mida müüjad tihti kasutavad. Ahju puhul on eelkõige tähtis selle soojamahutavus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem, seda rohkem aega kulub selle kütmiseks. Mida kergem on ahi, seda kiiremini ta kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini ka jahtub. Kütmise eesmärgil sobivad tuppa nii ligi 24 tundi soojust kiirgav tavaline ahi kui ka kaminahi. Viimane on oma nime kiuste tõsiseltvõetav ahi, mille klaasuksest tulekolle läbi paistab. Ahjust teeb ahju ikka soojalõõri ehk soemüüri olemasolu. Küll aga on suur vahe, kas paluda pottsepalt pott- või plekkahju, lasta tulekolle ehitada tellistest või voolukivist. Tänapäeval tehakse ahjusid ka veel soojust salvestavast kuumakindlast valumassist valatud moodulitest, mille välisviimistluseks kasutatakse mitmesuguseid materjale, nagu krohv, glasuur ning plaadid-potid.

Plekkahjusid, mis kujutavad endast plekist kesta sisse tellistest laotud soojalõõre enam eriti ei ehitata. Küll aga leidub neid rohkesti vanemates majades. Plekkahi kuumeneb ja seetõttu ka jahtub üsna kiiresti, miinuseks on veel väike koldeava. Plekkahjudel ei ole, võrreldes teiste ahjudega, ka nii head välimust, kuid selle saab valmis kõige kiiremini ning see on kõige odavam ahjutüüp.Plekkahjul varjab kest tellistesse tekkivad praod ära. Pottahi on klassikaline seest tellisahi, mis on pealt ahjupottidega kaetud. Tellisahjude puhul on kütteks vajaliku energiahulga kättesaamiseks tarvis põletada suurem hulk puitu, sest palju sooja väljub koos suitsuga korstnast, kuna tellis ei ole võimeline seda piisavalt kiiresti endasse salvestama. Punastest tellistest ahi võib praguneda juba esimestel kütmistel. Voolukivist ahi, mis on põhimõttelt moodulahi, hakkab tellisahjuga võrreldes kiiremini sooja andma. Temperatuur voolukiviahju pinnal tõuseb kuni 80 kraadini, tellisahjul umbes 50 kraadini. Voolukivist ahjude eeliseks on samade kütteomadustega kiviahjude ees pea kaks korda väiksemad mõõtmed, vastupidavus ja küttematerjali säästlikkus. Samuti on voolukiviahjude väljuvad suitsugaasid puhtamad kui kiviahjudel. Ahju hind sõltub kõige enam kasutatavast materjalist ja ahju ehitamise keerukusest. Eestis läheb ahju tellides kõige enam maksma materjal ja kallis tööjõud, siis on mõttekam tellida pigem kiiresti üleslaotav voolukiviahi. Näiteks kahekihilise tellisahju ladumine võtab aega 5–10 päeva, kuna nii sise- kui väliskest koosneb umbes 400–700 keraamilisest ahjutellisest. See on üks põhjus, miks voolukivist ahjud Euroopas üha enam populaarsust koguvad. Voolukivist ahjud pannakse püsti 1–2 päevaga. Ahju ehitajat palgates on tähtis teada, mida meistrimees on enne teinud. Ja mingil juhul ei tohi koonerdada, sest kõige tuleohtlikum asi majas on lahtine lõke ja seda ju tuli ahjus või kaminas on. Ühtegi ahju pole raske ehitada, kui tead, mida teed. Tuttav pottsepp aga ei pruugi osata kaua otsitud unelmate ahju laduda. Libapottseppade pärusmaa on plekkümbrisega ja ühekordse tellisvoodriga ahjud, mille ladumine ei nõua erioskusi. Ohutum on tellida ahi pikalt tegutsenud firmast, kus on ette näidata varem tehtud tööd.

Pliit on kodu süda

Kas ehk mõtled sinagi sügishämaruses kodu poole sammudes mõnikord igatsusega lapsepõlvekodu puuküttega pliidile, mis oli tõeline kodu süda? Kutsuvat soojust õhkuva pliidi kuumal raual lubati lastel küpsetada kartulikettaid või porgandiseibe, klimbisupi tegemise ajal aga taignakoogikesi. Hilja peale jäänud tulijat ootas lõunasöök soojas praeahjus või pliidi tagaserval. Pliidi soemüüri ligiduses kuivasid suusatamast tulnud laste sokid ja kindad, leigeks jahtunud pliidile aga seadis end mõnusalt kerra pere lemmikkiisu. Paljud kiidavad puupliidi ja soemüüri mõnusat kodusust taevani ning kinnitavad, et puupliidil tehtud toit on võrratult parema maitsega. Kahjuks aga määravad puupliidi olemasolu või puudumise mitte niivõrd meeldumused kui tingimused. On kodusid, kus puupliit ongi ainuvõimalikuks tulekoldeks.

Pliit on köögi süda. Seega tuleks ka pliidivalikusse vääriliselt suhtuda.

Puupliit on kodukujunduses taas ausse tõusnud, kuid kindlasti tuleb vanale pliidile kasuks väike värskenduskuur.

Näiteks võib kunagise Tartu valutehase malmraamis pliidi plekkuksed vahetada läbipaistvate vastu. Ka pliidi praeahjule võib panna kuumakindlast klaasist malmraamis ukse. Keeduplaatidega pliidiraud on vastupidavam, sest kuumenemisel on paisumisruum suurem. Samas võid pliidi ribiplaadile kas või 10 potti korraga peale panna.

Moodulkorsten

Moodulkorsten sobib kütteseadmetele, mille küttegaaside temperatuur ei ületa 600°C. Moodulkorstna kolm kihti tagavad täieliku tulekindluse ning selle suitsukanal on valmistatud 100% happekindlast keraamikast, mis on karastatud 1200°C juures. Moodulkorstna välimine kattekiht on valmistatud kergbetoonist, mida võib armeerida. Soojusisolatsiooniks on korstnal kivivill, mis on valmistatud anorgaanilisest sidusainest. Moodulkorstna komplekti kuuluvad ka keraamilised ühenduselemendid ja spetsiaalne tulekindel liim keraamiliste torude jaoks.

Korstna tehnilised andmed.

Kaugus kütteseadme ja tuleohtlike materjalide vahel peab olema vähemalt 50-100 mm. Konstruktsioonide läbimisel peab tulekindlast materjalist isolatsioon olema paksusega 50-100 mm. (tulekindel isolatsioon klass A1). Moodulkorstna keraamiliste torude markeering on CE ja need vastavad klassidele A1N1, B2N1 ja D3P1. Konekt moodulkorsten on kontrollitud ja vastab standardnõuetele: EN 13063-1+A1:2007 EN 13063-2+A1:2007 EN 13063-3:2007

Neil on markeering:CE T400 N1 W 2 O50 CE T600 N1 D 3 G50

Keraamilised moodulkorstnad ehitatakse ennastkandvate konstruktsioonidena, seega on need isoleeritud hoone teistest osadest.

Moodulkorstna asukoht ja kõrgus peavad olema määratud juba projekteerimise käigus, sest need sõltuvad hoone kandvate konstruktsioonide asukohast.Enne moodulkorstna montaaži tuleb veenduda kütteseadme ja moodulkorstna omavahelises sobivuses.Parim asukoht moodulkorstna jaoks on lähemalkatuseharjale. Sellisel juhul on korstnas kindlustatud kõige parem tõmme ja katusest väljaulatuva korstna pikkus kõige lühem.Tuletõrjereeglite kohaselt peab katusest väljaulatava korstna kõrgus olema vähemalt 0,8 m katuseharjast.Kui korstna kaugus naabermaja katusest või seinast on vähem kui 3 m, peab korsten neist olema 0,8 m kõrgem. Suure katusekalde puhul (rohkem kui 30°) peab kõrgus moodulkorstna ülemisest servast katuseni olema vähemalt 1 m.

Enne tööde algust tutvuge hoolikalt montaažijuhistega. Konekti moodulkorstna monteerimine on lihtne, kui töövõtetega ollakse eelnevalt tutvutud. Iga korstna keraamilist elementi tuleks kontrollida koputamise abil, et avastada võimalikud vigastused, mis võivad olla tekkinud transportimisel (nähtamatud mikropraod). Vigastatud keraamilise elemendi eristab krigiseva heli järgi. Sellist korstna elementi ei tohi monteerida. Tööks vajalikud riistad on vasar, elektritrell, lood, nurklihvmasin ja müüriladumise vahendid. Moodulkorstna katteplokkide montaažiks kasutage tsemendisegu M100/600. Moodulkorstna keraamilised torud ja ühenduselemendid siduge omavahel spetsiaalse tulekindla liimiga. Töö jooksul kontrollige moodulkorsten loodi abil et oleks vertikaalne.

Firmast

KaminaKeskus asutati 1997 aastal. Tegeleme kaminate, ahjude, pliitide ja saunakeriste müügiga. Lisaks pakume küttekolletele moodulkorstnaid. Samuti pakume õhkkütte ja keskkütte lahendusi kogu majale. KaminaKeskuse salongides on võimalik valida erinevaid kattekive kaminate välisviimistluseks. Pakume vahendeid küttekollete hooldamiseks.

Aeg soosib kaminaid.

Inimeste soovid ja vajadused erinevad ja sõltuvad kodu küttesüsteemist.

Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus.

Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige. Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab. Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused. Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.Kindlasti on kaminate ehitamisel tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.