Põhjused, miks valida kamin, pliit või ahi siit:
Soodsad hinnad
Suurim valik kaminaid ja pliite
Suurim valik lisavarustust
Lihtne tellida
Kiire, mugav ja turvaline toodete kohaletoimetamine
Parimad garantiitingimused
Kaminakeskus.ee on tuntud ja usaldusväärne koht kaminate, pliitide ja ahjude ostmiseks
Küsi julgelt hinnapakkumist!
Telefon: +372 554 32 39
E-mail: kaminakeskus@gmail.com
![]() |
Tallinnas Turu plats 5 Tel: +372 58812360 Kauplus avatud E-R:10-18, L:10-14 Parkimine tasuta! Vaata asukohta kaardilt |
![]() |
Pärnus Riia mnt 181 Tel.+372 554 32 39 Kauplus avatud: E-R 10-18 L-P suletud Parkimine tasuta! Vaata asukohta kaardilt |
![]() |
Viljandis Kauba 8 Tel.+372 555 15 028 Kauplus avatud E-K:10-18 Parkimine tasuta! Vaata asukohta kaardilt |
Hubase kamina soojus
Kamina hooldus.
Külma ja märja ilmaga, istudes põleva kamina ees tugitoolis , vaadates kaminas tuld ning kuulates puude praksumist, mõtled tahtmatult – mis võiks olla veel parem? Nii, räägime kamina hooldusest ja tuleohutus eeskirjade järgimisest kamina kasutamisel. Enne kaminasse tule tegemist, eriti kui kaminat ei ole kasutatud pikka aega, kontrollige korstnalõõri seisukorda tugeva valgusega nt. taskulambiga, kas on lõõris takistusi nt. lindude pesi, välja kukkunud telliseid või on pigi ning praod korstnasse tekkinud. Märgade küttepuude põlemisel kaminas tekib korstna siselõõri kondensaat mis tekitab pigi, mis kasvab sõna-otseses mõttes nagu seen, kuivades ja paksenedes. Eemaldage korstnast pigi, mis võib olla väga häiriv ning tekitada korstna põlengut. Seetõttu kasutage kaminas ainult kuiva küttepuud. Ärge kunagi kasutage kaminas presspuidust puitlaastplaate. See puit on immutatud erinevate kemikaalidega, mis on mürgised. Kui teil on lahtine kamin siis kasutage kamina kolde ees kaitseekraani, et vältida sädemete lendumist tuppa. Samuti vajab kaminatuli palju värsket õhku, et see põleks korralikult.Kui õhku ei ole piisavalt, siis võib kamin suitsu tuppa ajada. Ärge jätke kaminas tuld kunagi järelevalveta. Veenduge, et söed hõõguvad, mitte ei pole leegiga kui sulgete ahju/kamina.Kui tühjendate kaminat/ahju tuhast, veenduge ,et tuhas ei oleks hõõguvaid süsi.Tuha välja viimiseks oleks parim kaanega metallist konteiner.Hoidke tulekustuti läheduses ja ärge lubage lastel mängida tulega. Toredaid kaminaga veedetud õhtuid! Kamin kodus on muutumas üha populaarsemaks. On nii tore vaiksel õhtul vaadata elusat tuld ja puhata raskest tööpäevast. Kaminaid on järgmist tüüpi: gaasi-, puidukaminad ja elektrikaminad. Elektrikaminaid-, erinevalt teistest kaminatest on kergem paigaldada ning kasutada.Elektrikamin ei ole ainult elegantne mööbliese, vaid ka eelsoojendi. Gaasikaminad ja puitkaminad nõuavad paigaldust ning ühendamist suitsulõõri vastavalt tuleoutus reeglitele. Lisaks korstnal ei tohiks olla rohkem kui kaks põlve/pööret ja kaldenurk horisontaaltasandi suhtes – mitte vähem kui 45 kraadi.Mida suurem nurk, seda tõhusamalt korsten toimib. Samuti on vajalik läbi mõelda, kuhu kamin paigaldada, kas eraldi kaminruumi, kontorisse või elutuppa. Materjalid, millest kaminaid ehitatakese, on väga mitmekesised.Väga populaarne on tellis, kuid samuti kaetakse kaminaid looduslike materjalidega nagu: marmor, travertiin, graniit, liivakivi, metall – raud ja teras, puit – tamm, kirss, vaher. Võimas tuli meelitab meie pilku nagu magnet ja nii me armastame kamina ees istuda ja lõõgastuda.
Ahjud mis säilitavad soojust
Ahju tellima hakates on oluline leida oma vajadustega sobivaim ahju tüüp ning õige ahju suurus. Seega, kui on vaja ahju suvilatüüpi majja, kus tuld tehakse harva, sobib paremini kerge ahi või kaminahi. Kui aga ahi on põhiküte, on oluline võimalikult pikk salvestusaeg. Ahju kaal ja suurus peavad olema vastavuses ruumide küttevajadusega. Seejuures mõjutab hoone küttevajadust muu hulgas selle soojusisolatsioon, tihedus, külmade välisseinte ja akende pindala, õhuvahetus ja muudest allikatest tulev soojus.
Ahju valikul tuleb lähtuda sellest, millisesse interjööri ahi ehitatakse, mis on ruumi otstarve ja kui suure pinna peab ahi ära kütma. Ahju valimisel ei tohi lasta ennast eksitada kilovattidel, mida müüjad tihti kasutavad. Ahju puhul on eelkõige tähtis selle soojamahutavus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem, seda rohkem aega kulub selle kütmiseks. Mida kergem on ahi, seda kiiremini ta kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini ka jahtub. Kütmise eesmärgil sobivad tuppa nii ligi 24 tundi soojust kiirgav tavaline ahi kui ka kaminahi. Viimane on oma nime kiuste tõsiseltvõetav ahi, mille klaasuksest tulekolle läbi paistab. Ahjust teeb ahju ikka soojalõõri ehk soemüüri olemasolu. Küll aga on suur vahe, kas paluda pottsepalt pott- või plekkahju, lasta tulekolle ehitada tellistest või voolukivist. Tänapäeval tehakse ahjusid ka veel soojust salvestavast kuumakindlast valumassist valatud moodulitest, mille välisviimistluseks kasutatakse mitmesuguseid materjale, nagu krohv, glasuur ning plaadid-potid.
Plekkahjusid, mis kujutavad endast plekist kesta sisse tellistest laotud soojalõõre enam eriti ei ehitata. Küll aga leidub neid rohkesti vanemates majades. Plekkahi kuumeneb ja seetõttu ka jahtub üsna kiiresti, miinuseks on veel väike koldeava. Plekkahjudel ei ole, võrreldes teiste ahjudega, ka nii head välimust, kuid selle saab valmis kõige kiiremini ning see on kõige odavam ahjutüüp.Plekkahjul varjab kest tellistesse tekkivad praod ära. Pottahi on klassikaline seest tellisahi, mis on pealt ahjupottidega kaetud. Tellisahjude puhul on kütteks vajaliku energiahulga kättesaamiseks tarvis põletada suurem hulk puitu, sest palju sooja väljub koos suitsuga korstnast, kuna tellis ei ole võimeline seda piisavalt kiiresti endasse salvestama. Punastest tellistest ahi võib praguneda juba esimestel kütmistel. Voolukivist ahi, mis on põhimõttelt moodulahi, hakkab tellisahjuga võrreldes kiiremini sooja andma. Temperatuur voolukiviahju pinnal tõuseb kuni 80 kraadini, tellisahjul umbes 50 kraadini. Voolukivist ahjude eeliseks on samade kütteomadustega kiviahjude ees pea kaks korda väiksemad mõõtmed, vastupidavus ja küttematerjali säästlikkus. Samuti on voolukiviahjude väljuvad suitsugaasid puhtamad kui kiviahjudel. Ahju hind sõltub kõige enam kasutatavast materjalist ja ahju ehitamise keerukusest. Eestis läheb ahju tellides kõige enam maksma materjal ja kallis tööjõud, siis on mõttekam tellida pigem kiiresti üleslaotav voolukiviahi. Näiteks kahekihilise tellisahju ladumine võtab aega 5–10 päeva, kuna nii sise- kui väliskest koosneb umbes 400–700 keraamilisest ahjutellisest. See on üks põhjus, miks voolukivist ahjud Euroopas üha enam populaarsust koguvad. Voolukivist ahjud pannakse püsti 1–2 päevaga. Ahju ehitajat palgates on tähtis teada, mida meistrimees on enne teinud. Ja mingil juhul ei tohi koonerdada, sest kõige tuleohtlikum asi majas on lahtine lõke ja seda ju tuli ahjus või kaminas on. Ühtegi ahju pole raske ehitada, kui tead, mida teed. Tuttav pottsepp aga ei pruugi osata kaua otsitud unelmate ahju laduda. Libapottseppade pärusmaa on plekkümbrisega ja ühekordse tellisvoodriga ahjud, mille ladumine ei nõua erioskusi. Ohutum on tellida ahi pikalt tegutsenud firmast, kus on ette näidata varem tehtud tööd.
Pliit on kodu süda
Kas ehk mõtled sinagi sügishämaruses kodu poole sammudes mõnikord igatsusega lapsepõlvekodu puuküttega pliidile, mis oli tõeline kodu süda? Kutsuvat soojust õhkuva pliidi kuumal raual lubati lastel küpsetada kartulikettaid või porgandiseibe, klimbisupi tegemise ajal aga taignakoogikesi. Hilja peale jäänud tulijat ootas lõunasöök soojas praeahjus või pliidi tagaserval. Pliidi soemüüri ligiduses kuivasid suusatamast tulnud laste sokid ja kindad, leigeks jahtunud pliidile aga seadis end mõnusalt kerra pere lemmikkiisu. Paljud kiidavad puupliidi ja soemüüri mõnusat kodusust taevani ning kinnitavad, et puupliidil tehtud toit on võrratult parema maitsega. Kahjuks aga määravad puupliidi olemasolu või puudumise mitte niivõrd meeldumused kui tingimused. On kodusid, kus puupliit ongi ainuvõimalikuks tulekoldeks.
Pliit on köögi süda. Seega tuleks ka pliidivalikusse vääriliselt suhtuda.
Puupliit on kodukujunduses taas ausse tõusnud, kuid kindlasti tuleb vanale pliidile kasuks väike värskenduskuur.
Näiteks võib kunagise Tartu valutehase malmraamis pliidi plekkuksed vahetada läbipaistvate vastu. Ka pliidi praeahjule võib panna kuumakindlast klaasist malmraamis ukse. Keeduplaatidega pliidiraud on vastupidavam, sest kuumenemisel on paisumisruum suurem. Samas võid pliidi ribiplaadile kas või 10 potti korraga peale panna.
Moodulkorsten
Moodulkorsten sobib kütteseadmetele, mille küttegaaside temperatuur ei ületa 600°C. Moodulkorstna kolm kihti tagavad täieliku tulekindluse ning selle suitsukanal on valmistatud 100% happekindlast keraamikast, mis on karastatud 1200°C juures. Moodulkorstna välimine kattekiht on valmistatud kergbetoonist, mida võib armeerida. Soojusisolatsiooniks on korstnal kivivill, mis on valmistatud anorgaanilisest sidusainest. Moodulkorstna komplekti kuuluvad ka keraamilised ühenduselemendid ja spetsiaalne tulekindel liim keraamiliste torude jaoks.
Firmast
Inimeste soovid ja vajadused erinevad ja sõltuvad kodu küttesüsteemist.
Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus.
Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige. Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab. Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused. Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.Kindlasti on kaminate ehitamisel tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.